Volikogu

Volikogu kiitis heaks 2026. aasta planeerimisprogrammi, mis juhib valla planeerimise rõhuasetusi ja ajakavu. Programm jagab planeerimisprojektid kahte rühma: A-rühma kuuluvad kõige olulisemad plaanid, mis edendavad ettevõtlust või toodavad märkimisväärselt uusi eluasemeid, ning B-rühma ressursside võimaldamisel elluviidavad projektid. Hääletuse järel viidi Lehtivuori detailplaneering kiireloomulisimast A-rühmast B-rühma häältega 26-17. Programm keskendub eriti jaamaümbruste ja ühistranspordi koridori eluasemeplaneerimisele.

Volikogu uuendab põhivara amortisatsiooniplaani, mis määratleb, kuidas valla kinnisvara ja seadmed kantakse kuluna nende kasutusea jooksul. Suurim muudatus puudutab haldus- ja asutusehitisi, mille amortisatsiooniperioodi pikendatakse 20 aastalt 25 aastale, mis tähendab, et hoonete väärtust vähendatakse tulemiaruandes varem aeglasemalt. Muudatus vähendab märkimisväärselt iga-aastaseid amortisatsioone valla tulemiaruandes, mis parandab majanduse tunnusnäitajaid. Uus amortisatsiooniplaan võetakse kasutusele 2026. aasta algusest ja mõjutab ka juba olemasolevaid hooneid.

Vallavalitsus saatis vallavolikogu algatuse noorsootöö tugevdamisest kooliskäimise juhendajate abil kasvatus- ja hariduskomisjonile ning ühiskonna komisjonile ettevalmistamiseks. Komisjonid selgitasid välja, et vallas töötab umbes 120 alalise juhendajat, kellele pakutakse puhkuseaegadel tööd lasteaedadest ja teistest teenustest - koondamiste vajadust pole olnud. Noortekeskuste külastatavus on olnud puhkuseaegadel vähene, mistõttu juhendajate lisaressursile pole vaja traditsionaalses noorsootöös. Alternatiivina pakutakse välja teemalisi ringe ja töötube koolides ning jalgsi liikumist noorte eelistatud aladele.

Vallavolikogu kiidab heaks 2026. aasta eelarve ja 2026-2028 eelarveplaanid, kus 2026. aasta eelarve on erandlikult pingul 3,7 miljoni euro puudujäägiga. Puudujääk tuleneb peamiselt ühekordsetest põhjustest: maksutulude prognooside halvenemisest, heaolupiirkonnale rendile antavate kinnisvarade äriühingusse viimine ning 2026. aasta elumessile korraldamise kuludest. Majanduse prognoositakse siiski kiiresti paranevat, sest 2027. aastal puudujääk väheneb 0,4 miljoni euroni ja 2028. aastal saavutab vald juba 1,1 miljoni euro ülejäägi. Valla pikaajalise eesmärgina on kasvatada põhiteenuste kulusid aeglasemalt kui maksutulude kasvu, millega saadakse võlakoormuse kasv peatatud ja majandus tasakaalu naasma.

Vallavalitsus on saatnud 32 volikogu liikme allkirjastatud algatuse planeerimiskomisjonile koos Lempäälän Kehitys OÜ-ga koostöös välja selgitamiseks. Algatuses esitatakse, et valla omanduses olevad turismi- ja puhkealad nagu Haljastennokka, Puntala, Mäyriä ja Salonsaari tuleks kaardistada ja arendada tervikuna praeguse killustatud tegevuse asemel. Eesmärk on välja selgitada alade põhiandmed ja kaasata vallaelanikke, ühendusi ja ettevõtteid alade arendusplaneerimisse. Algatuse tegijad rõhutavad, et eriti Mäyriä-sugused ainulaadsed kohad tuleb planeerida läbimõeldult kõigi vallaelanike huvides.

Vallavanem Noora Pajari tutvustas volinikele Pirkanmaa vangla projekti. Volikogu võttis tutvustuse teadmiseks, kuid tegelikke otsuseid projekti kohta selles koosolekus ei tehtud.

Volikogu otsustas algatada Hakkari kooli põhjaliku remondi aastateks 2026-2027, kuna koolis on esinenud siseõhuprobleeme ja mikroobikahjustusi välisseina konstruktsioonides. Kevadel 2025 suurenes siseõhuga seotud sümptomite esinemine märkimisväärselt kooli eri osades ning läbiviidud uuringutes tuvastati õhulekked ja puudused vihmavetega toimetulemises. 1983. aastal valminud koolis õpib praegu 495 õpilast ning see on üks Lempäälä kolmest põhikoolist. Põhjalik remont on hädavajalik kooli tegevuse jätkumise ja õpilaste tervise tagamiseks.

Volikogu kiitis heaks muudatused käesoleva aasta eelarvesse, mis tulenesid peamiselt teostunud kulude ja tulude erinevusest algsest hinnangust. Olulisimad muudatused puudutasid haridus- ja õpetamisteenuste ning tööhõive- ja integratsiooniteenuste eraldisi. Maksutulude hinnangut langetati miljoni euro võrra, kuid teisalt saadi maade müügist oodatust rohkem tulu, mistõttu nende vahenditega saab osta juurde strateegiliselt olulisi maaalasid. Muudatuste tulemusel kasvab valla eelarve puudujääk käesoleval aastal umbes 3 miljoni euroni.

Vallavolikogu võttis vastu kaks volikogu algatust. Esimene, mille esitas Hanna Kairimo ja 42 teist volikogu liiget, käsitleb varhemnoorsootöö ressursside selgitamist 10-13-aastastele Lempäälä lastele. Teine algatus Jani Saikoselt ja 28 teiselt volikogu liikmelt teeb ettepaneku vähendada ülitöödeldud toidu osa valla lasteaedades ja koolides. Mõlemad algatused saadeti vallavalitsuse ettevalmistamiseks ning need tuleb käsitleda 8 kuu jooksul.

Vallavalitsus kiitis ühehäälselt heaks volikogu algatuse, milles tehakse ettepanek valla hoonete hoolduse süstemaatiliseks parandamiseks. Lempäälä vald omab üle 100 kinnisvara ja hinnanguline remondivelg on umbes 25 miljonit eurot. Valla kasvav elanike arv ja uued investeeringud on vähendanud hoolduse eraldisi, mistõttu on vaja planipärasemat lähenemist hoonete ülalpidamisele. Vald hangib uue kinnisvarahaldussüsteemi, mis hõlbustab remontvajaduste kaardistamist ja pikaajalise tähtaja planeerimist.

Volikogu otsustab keskkonnakaitse uute tasumaksete aluste üle, mis puudutavad kahte uut lubade tüüpi. Edaspidi võtab omavalitsus tasu ka maastikusõidukite seaduse kohaselt antavate lubade eest (nt mootorsõidukite võistlused maastikul) ja veesõidukite seaduse kohaselt antavate lubade eest. Tasud põhinevad seadusandlusel ja katavad menetlemisest tekkivaid tegelikke kulusid samadel põhimõtetel nagu kehtivad keskkonnaloamaksud. Kommunaalarengukomisjon kinnitab täpsed tasumäärad hiljem eraldi taksis.